Hele talvepäev ootas neid tänaval. Majade aknad särasid, vastutulijate näod punetasid. Käratsedes kihutas kuljuste kõlinal salk korporante pikal saanide real. Väike suusataja, kes otsis teed avaraile lagendikele, põgenes tänavarenni.
/---/ Teatrimaja ees mustendas parv kärbseid mesipuu suus. Ei, see oli rahvas, kes kogunenud loosimisele ja nüüd saali rüseles. Tihedas inimvoolus kanti Kipitai ja Kohr trepist üles. Puuastmeil müdisesid sammud, nagu läheks elajate kari üle silla.
Nad said koha ühele saali aknaist. Kord need müürid olid olnud uudsed ja helevalged. Nüüd nad nukrutsesid hallidena ja ornamendi tuhmunud kulla vahelt irvitasid maskid, silmaaugud täis tolmu.
/---/ Teatrimaja ees mustendas parv kärbseid mesipuu suus. Ei, see oli rahvas, kes kogunenud loosimisele ja nüüd saali rüseles. Tihedas inimvoolus kanti Kipitai ja Kohr trepist üles. Puuastmeil müdisesid sammud, nagu läheks elajate kari üle silla.
Nad said koha ühele saali aknaist. Kord need müürid olid olnud uudsed ja helevalged. Nüüd nad nukrutsesid hallidena ja ornamendi tuhmunud kulla vahelt irvitasid maskid, silmaaugud täis tolmu.
Asukoht teoses
lk 112
