Kui ta Raekoja platsi taha jõudis, et Toomemäele jalutada, märkas ta neid Pirogovil – umbes seitse või kaheksa skinheadʼi istusid murul ja jõid õlut.
/---/
Need olid ilmselt Rene sõbrad – kiilakad, mustades särkides ja laigulistes pükstes noorukid, kes olid esmapilgul väliselt kõik väga sarnased.
/---/
Kleer imestas, et ta polnud Tartus varem nendega kokku puutunud.
/---/
Talle meenus, kuidas Erki, üks ta klassivend, rääkis millalgi, et oli kord Emajõel paadiga allavoolu sõites näinud tervet rida kodutuid mingi majakökatsi ees lõket tegemas. „Nad olid mustad nagu koopainimesed ja neid oli seal peaaegu terve suguharu jagu,“ oli Erki pärast koolis rääkinud.
/---/
Pealegi ei huvitanud teda poiste näod, vaid nende musta riietatud kogud palaval suvepäeval Raekoja kellatorni taustal.
Asukoht teoses
lk 96–97
