Õim, Tõnu. Salauksed avanevad. Katkend. Siin aitas teda...

Teksti autor: 
Tekst: 

Siin aitas teda Carl Georg, kes oma lotjadega noori Tartusse toimetas ja aitas neil seal ka kanda kinnitada. Carl Georg ehmatas ka ise, nähes, kuivõrd kõrgele tasemele haritus Tartus oli tõusnud, eriti pärast Akademische Musse avamist. Lisaks muusikale ja teistele kaunitele kunstidele oli seal ju ka botaanikaaed, tähetorn, mainimata ülikooli ja tema meditsiinikeskusi. /---/

L. Kiezeritsky elas ühes majas koos Fr. R. Faehlmanniga kohe ülikooli peahoone vastas. Koos arutati Tartu arenguprobleeme ja polnud ime, et ka Kiezeritsky oli juures, kui Fr. R. Faehlmann 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsi asutas. Kõigi kolme mõtteis aga mõlkus, et Emajõge tuleks veeteena veelgi paremini ära kasutada. Sellega tulid kaasa ka linnajuhid, eriti meeldis neile idee ehitada Tartu jaoks selleks ajaks Saksamaal suurt populaarsust võitnud aurulaevu, ent eestvedajaid polnud. /---/

Aurulaevade jooniseid vaadates sai selgeks, et laevade raskuse ja süvise tõttu tuleks kogu trassi süvendada. Tartu linnajuhid pidasid ettevõtmist liiga kulukaks, sest uus aurujõul töötav laev maksis terve varanduse. /---/

10. augustil 1842 sai kogu Tartu pidupäevaks. Esimene aurulaev Maarjamaal, Juliane-Clementine, asus teele Tartust Peipsi poole. Peagi valmis teinegi aurulaev – Dorpat.

Teosest:
lk 77–79