Tartu vana legend – Keradega Mees

Artur oli munadega mees
Jaa
Mitte niisama lõug
Oskas kohe öelda
Kolmekordselt kui vaja
Aga töökaaslased ei sallinud eriti
Liiga suurte munade pärast vist –
ülbe noh

Aga see palgapäev jäi kõigile meelde!
Ei mitte raha pärast
Töötati siis ju proletaarsest innust
Pandi peeti nagu tavaliselt
19 kraadi kõhtu mataki!
Kehatemperatuur ja väliskraadid jäid küll samaks –
temperament vaid muutus meelikuks

Artur istus tünni otsas
vähe eraldi
Kõrgilt kõrgemal
Ja jõi Murfatlarit
Mitte seda va Solntsedari
Mis pärast üldse ära keelati
Pimedaks tegi –
sellepärast

Aeg läks
Meel tuli peale
Nalja ja kihla vedada
(kasiinosid siis polnud – remark)
Et kas selle kahesaja liitrise vaadi sisse
mahuvad Arturi munandid kerad ja suguti

Panused tõusid nagu hüpertooniku vererõhk
Artur oli tark
Ootas
enne kui müüs kavalust
Pani munad ükshaaval
lupsti!
Riista ka tünni uurima pimedusse torkas –
kui tolmuka tunglema

Võitis
neid puuruubleid
Siis sai nende eest isegi
Sünnitustunnistust osta
Joodi edasi
ja tagasi
kuni kell kutsus koju
ka naised tulid meelde
aga Artus mune enam kätte ei saanud
ei üksikult
ei paaritult
ammugi tilli –
ei hellat
ei sunnilt

Tõsteti teine nagu trooniga koos –
selle tünniga
autokasti

Traumapunkti vedas tee
vähe viltu läks teine –
kraavi
Miilits leidis
aga Leiubüroole ei edastanud
Isegi Tuletõrje kutsuti –
ikka Arturi mune vaadist välja tõrjuma

Kohe mitu tundi läks –
haigla ees ja pärast sees
Maarjamõisas
Pool linna tuli vaatama
Isegi Stirliz jäeti üksi teleritesse
17 Kevadise hetke ja Mülleriga

Mõnele pealevaatajale tuli küll esmaabi anda
Diagnoos – naerukrambid
Arturil aga olid pisaravoolmed
Lõpuks kerad kätele said naismeedikud
katsusid õrnasti mehelist rariteeti
määrates teisele pooleaastase dieedi

Arturist sai nii kuulus mees
et põgenes selle eest
metsavahiks kolhoosi
Sest ajast vaate ei vaata
Kohe üldsegi mitte! –
Vaat mis uhke mees!