Tõelus

Kui suri poeet,
siis nuttis see kohvik,
tema luuletuste kohvik,
nuttis kohvi ja konjaki
pisaraid, nagu ikka.
(Üks mees sai seal alalise koha,
kui tõotas, et joob ja maksab,
aga ei luuleta.)
/---/

Märkused

J. B. Isotammest inspireeritud, A. A. meenutuseks.

Teosest
lk 218–219