Serafima ja Bogdan. Restoranis Kaseke kohtuvad...

Restoranis Kaseke kohtuvad nad rammusate huultega mehikesega, kes pärast põhjalikku küsitlemist veab neid puumajade vahel ringi ja alles siis, kui on veendunud, et ei jälitata, viib uuemasse rajooni. /---/

Hruštšovi-aegse maja keldris kahe raudukse taga avaneb tõeline muinasmaa. Kujunduselt on ruum valgusaastate kaugusel Lääne sädelevatest kaubamajadest, kuid nõukogude inimese lööb kaubavalik pahviks – joped, teksad, mütsid, spordikotid, karpides viskid ja konjakid, isegi mõned paarid suuski ja suusasaapaid, kõik välismaiste embleemide ja kirjadega. Mitte kõik asjad pole uued, küllaga leidub välismaa sugulastelt postipakiga saadetud kraami, mida on suurima ettevaatusega kantud ja tarvidusel rahaks tehtud.

Sinepikollane anorak, teksapüksid, kauboisaapad, rombimustriline pullover, päikeseprillid ja suusamüts kirjaga „Karhu” – salakauplusest lahkudes näeb Bogdan välja nagu Soome turist. Pikad hooldamata juuksed ja katkised hambad ei vähenda välismaa asjade sära. Inimesed pööravad tänaval pead, tüdrukud ja naised heidavad kelmikaid pilke. Mstislav, kuigi tavalises talvemantlis ja karvamütsiga, pälvib samuti tähelepanu tänu vähekasutatud Adidase spordikotile. /---/

Nad einestavad Tarvase restoranis. Kumbki pole enne nii uhkes kohas söönud. Kuid Mstislav teab vaistlikult, kuidas käituda. Kohe, kui läheneb torssis olemisega naisterahvas, menüü käes, libistab noormees talle kümnerublase ning tonksab peaga Bogdani poole. Ettekandja muutub hetkega, tormab teenistusvalmilt naeratades lappi ja puhast tuhatoosi tooma. Kui veel punavalge Marlboro pakk tuhatoosi kõrvale ilmub, toimub metamorfoos kogu restoranis. Krabisev raadio asendub ingliskeelse makimuusikaga, süüdatakse mahedat valgust levitavad seinalambid. Jõukad uhkelt riides kliendid mõjuvad võlupuudutusena, sest järsku jõuavad teenindajad teistessegi laudadesse kiiremini ja võtavad naeratades tellimusi.

Ülemkelner Heino Maasikmets isiklikult tuleb võõraid tervitama. /---/

Süüakse rikkalikult: keel tarrendis mädarõikaga, seljanka seitsmest lihast, Kiievi kotlet ahjukartulitega, lõpetuseks vahukoorekook ja lõhnav oakohv. Uljalt tõmbab Mstislav suitsu, laseb tuua rummilikööri Vana Tallinn ega tee väljagi sellest, et Bogdan torkab kahvlit paladest mööda ja pudistab toitu laudlinale.

Asukoht teoses
lk 505–507