Ükskord saabub...

Ükskord saabub igavene kevad.
Olen oodand, olen palunud.
Küll siis Kivisillal kogunevad
kõik, kes armastust on talunud.

Oh, kui palju valgust
meie pääle
langeb ülalt!
Enne kevadet – tuleb meelde –
siiasamma jääle
surnud parte jäi, kel polnud vett.

Sügisöö, kus eksinute hõiked –
ära mine, jõkke et ei kaoks!
Olen ise eksinud ja hõikund.
Sellepärast
seitse pikka aega kannan Kivi
Kivisilla jaoks.

Asukoht teoses