Õpinguis takerdunud tudengite aaria

Me kõigi püüd on ühine,
et sihi poole rühime –
oh häda küll, oh häda,
meist mõni põlgab seda!

Küll tudeng ennast näljutab,
kuid pärast prisket palka saab –
oh häda küll, oh häda,
ei mõni püüa seda!

Meil leidub mõni eksemplar,
kel muidu aru selge, klaar –
oh häda küll, oh häda,
ei taha lõpetada!

Tal kulund püksid, narmas käis
ja veksleid Tartu pangad täis –
oh häda küll, oh häda,
ei taha lunastada!

Käib kohvikus ja tantsu lööb
ja preilidega vahvleid sööb –
oh häda küll, oh häda,
vilister maksku seda!

Nii laiskleb aastat neli, viis,
et teaduskonda muuta siis –
oh häda küll, oh häda,
ei taha paraneda!