Suur tüdruk

Ta kasvas suureks, pikemaks
ka patsid tal.
Need tuli maha lõigata,
sest väga väga väsisid
nende all
ta käed, kui ta neid palmitses,
ta piht, ta õlg.
Kui palju ehtsat hõbedat
ta rinnasõlg!
Siis kevad nagu teistelgi,
hing sama hell.
Ja musti kingi kandis ta
kui iga teinegi
sel kevadel.
Rändlinnuparvi vahtides –
kus lend
teid viib –
tal seelik lehvis endalgi,
hellvalge tiib.
Nii üksi käis, sõbrannad õed,
kus need kõik jäid?
Ta üksi seisis Toome peal,
ta ümber vahtrad õitsesid,
ta silitas neil päid.