oli esimene sadu...

oli esimene sadu
ulmelise aastanumbriga kevadel
suurvee aeg polnud veel käes aga juba
oli tunda suure sulamise tulemist

alleedel
pügati hiljuti oksi
ning õhk oli katkestatud kasvamise lõhnast raske

puumajade kõhnad kurvad karjased
seisid kannatlikult reas
valgustasid fassaade
väravaid
uksi
verandasid

katuseid
mille all võivadki elada ainult jumalad
rahulikult uinunud jumalad paljudes tubades

näevad kuldset und
kui vihm koputab akende vastu
koputab koputab sisselaskmist ei palugi