Lapsed treppidel...

Lapsed treppidel kui pagulased
Toomelt tõuseb toomingate lõhn
vajub raskelt laste pääle
vana aja hinge õhk

mälus justkui saaksid selgust
märgid mälestused mäest
hele valgus müüri hajuv
ja nad küsivad üksteise käest:

millal laoti trepid müürid
müürid mühisevad katuseni
millal kandsid meid need trepid
imelise kevadeni

lapsed treppidel kui pagulased
kõigil hinges helin hell
hullem veel kui koolis õpit
teravam kui uksekell
Asukoht teoses