Jüriöö tuleb et jääda. Katkend luuletusest

Tartus oli kunagi ja ehk on
veel praegugi meelise
ja vjatsko kuju kes õlg
õla kõrval otse kaelakuti
linnuse müüril võitlevad
euroopa väärtuste ning
globaliseerumise vastu

üks ammuga
teine sõrmega

need kujud ei lähe
mitte need on sellised
vanamoelised ja
võõrapärased asjad

me peame tööle hakkama
me peame vabaduse risti otsa
sättima jüri ja vjatsko ja meelise
ja lohe ja hobuse kes kõik
kaelakuti koos võrdsuses
vendluses vabaduses ja
inimõigustes pekki lõikavad
ja ise rõõmu pärast hõikavad

Asukoht teoses
lk 67–68