Oli hele keskpäev ja kevade. Pori oli veel tänavail rohkesti, aga ka palju päikest oli ja rentslite veed olid juba ära vulisenud. Inimliku harjumustelaiskuse tõttu käidi küll veel talveriietuses, veel oli näha meestel nahk-mantlikraesid; aga keskpäeval juba äkki tuldi sulle siin-seal vastu ka üsna kerges kleidis. Ja ennäe, pisike poiss, algkooliõpilase mütsis, pildižurnaal kaenla all, mida ta vastutulijaile müüa pakkus, oli juba palja jalu väljas. Oli ta seda rõõmust kevade üle või labasest vaesusest? Eks võinud igaüks tõlgendada seda oma maitse ja arusaamise järgi, kes luuleka kevadetunnusena, kes sotsiaalse ülekohtu märgina.
Asukoht teoses
lk 137
