Jõeäärse aguli madalailt tänavailt ta tõusis mäele, parki. Ta tegi seal pikki ringe kõrgete puude all. Ta istus pingil, millelt avanes vaade rõõmsale hommikupäikesega ülekullatud linnale. /---/
Sellel varasel hommikutunnil ei liikunud mäel palju inimesi. Ja just sellepärast tundis Karl Kaasik end hästi. Ta vihkas hingepõhjast sedasama parki pühapäevaseil pealelõunail, kui terve linn siia jalutama kogunes. Jalutama, ratsarügemendi plekkorkestri muusikat kuulama ja halvasti käituma.
Sellel varasel hommikutunnil ei liikunud mäel palju inimesi. Ja just sellepärast tundis Karl Kaasik end hästi. Ta vihkas hingepõhjast sedasama parki pühapäevaseil pealelõunail, kui terve linn siia jalutama kogunes. Jalutama, ratsarügemendi plekkorkestri muusikat kuulama ja halvasti käituma.
Asukoht teoses
lk 8
