Mõrv hotellis. Oli sula veebruariõhtu...

Oli sula veebruariõhtu ja katustelt kukkus alla suuri lumekamakaid. Mõni neist kaalus ligi pool tonni ja paljud linnaelanikud olid juba haiglasse viidud. Aga kõige halvem aeg seisis alles ees, nimelt järgnev külm, mis seni veel püsima jäänud lumepangad jääks pidi muutma, et need siis uue sula saabudes kohe maha langeksid ja oma teravate servadega möödujate kolpi purustaksid. See olnuks pahaaimamatule teekäijale kiire lõpp, mingi esmaabi ei aidanuks enam, jäised nõelad oleksid tunginud sügavale ajju ja tekitanud seal parandamatuid vigastusi. Selline õhkkond valitses linnas meie pulmade eelõhtul, aga meie hoidusime tänava keskele ja jäime terveks, me rääkisime oma armastusest väga vaikselt, me lipsasime märkamatult kõrvaltänavatesse, ja meid ei tabatud.
Asukoht teoses