Töömehest direktoriks. 25. augustil oli...

25. augustil oli vabastatud Tartu. Linnas, nagu vabastatud territooriumil kõikjal, algas viivitamatu ülesehitustöö. Moodustati Linna TSN Täitevkomitee ja see hakkas otsekohe täitma oma funktsioone.
/---/
Linnasüdamest polnud muud järel kui rusude, ahervaremete ja tuhahunnikute kõrb. Valkjaks põlenud tellisseinad õhkusid kuumust, hooti tõusev tuul tõstis lendu kerget tuhka, tänavatele kokkulangenud varemete ja murtud korstnajalgade ümber tukastas tühjus. Kogu linn oli varemeis. Hävinenud olid terved majadekvartaalid, vabrikuhooned, ärid, tööstused ja töökojad. Kõikjal vahtisid vastu tühjad aknaavad, ristseliti lahtised hingedest paisatud uksed ja kuskil ei ühtegi elanikku. Sakslased saatsid linna iga paari minuti järel mürsu – šrapnelli, süüte- või lõhkegranaadi, üritasid järjest linna tagasivõtmist ja mõnikord jõudsid nende ahelikud Haaslava kandis piki Emajõe äärt kuni esimeste majadeni. Kõik mürises, raksus, kees... Kuid siis sõitsid varemete vahel ringi „katjuušad”, otsides positsioone, varsti õurahtasid pikalt, korduvalt ja ründajate visklev, narmasteks rebitud laine vajus ülepeakaela tagasi.
Asukoht teoses
lk 1206–1207