Raekoja platsi Emajõe-poolses otsas ühest uulitsast sisse keerates võin näha, et halliks krohvitud müürile on šablooni abil suurte mustade aabetega jäädvustatud sõnad „pole midagi olulisemat kui see lause”, järgmise tänava nurga juures on krohv maha pudenenud ja paljastanud eelmise kihi: „...kes 11 ei tea, üksi või grupiga...” Valdek kõnnib järgmise tänava otsast mööda ja tõmbab hetke pärast lahti suure rohelise maja raskevõitu ukse. Ukse kõrval pingil istub üks vanamutt ja heegeldab.
Väike kohvik on peaaegu tühi nagu ikka nii vähe pärast viit. Aknaaluses nurgalauas istuvad maletajad ja klõpsutavad mängida. /---/
Baaridaam startis külmkapi poole juba siis, kui nägi teda sisse astumas ning jõuab juba tagasi, paneb Valdeku ette pudeli Saku Heledat, klaasi ning korgiavaja. „No kas klient peab ise pudeli avama?” küsib Valdek suusoojaks. „On sul käed mädand või?” pärib baaridaam vastu. Valdek teeb pudeli lahti, valab välja ja istub vabasse lauda. Seinalt mustvalgelt raamitud fotolt vaatab teda ennemuistne alkohoolikust rahvakirjanik ja pigistab ühe käega väädi küljes rippuvaid humalaid, nagu mõned pigistavad teise mehe mune.
Asukoht teoses
lk 189–190
