Olime koos käinud juba õige mitu korda, kui ühel päeval sündis mõte teha ülikooli klubis karikatuurinäitus. Ülikooli raamatukogu juhatajalt Laine Peebult saime vanaaegsed kullatud raamid, kuhu riputasimegi oma veidrad mehikesed keset nõukogulikku tegelikkust. Ukse juures tervitas kõiki mõrane peegel, kus igaüks võis kohe sisenedes näha naturaalset karikatuuri iseendast. /---/
Suuremat sekeldust siiski ei tulnud, sest üliõpilaste mässumeelsuse abil lasti omal moel välja rahulolematuse auru. Hiljem tegime põhiliselt sama seltskonnaga veel mitu näitust ja alati leidis ülevaataja-tsensor mõne pildi, mis ideoloogilistel kaalutlustel igaks juhuks maha võeti.
Meie kolmandat näitust külastas ka tolleaegne Tartu parteijuht Indrek Toome ja võttis üsna pahaselt mõne pildi maha. Hiljem vaatas näitusi üle ülikooli parteibüroo liige Hans Trass, kuid tema oli märksa rahulikum ja tolerantsem.
Suuremat sekeldust siiski ei tulnud, sest üliõpilaste mässumeelsuse abil lasti omal moel välja rahulolematuse auru. Hiljem tegime põhiliselt sama seltskonnaga veel mitu näitust ja alati leidis ülevaataja-tsensor mõne pildi, mis ideoloogilistel kaalutlustel igaks juhuks maha võeti.
Meie kolmandat näitust külastas ka tolleaegne Tartu parteijuht Indrek Toome ja võttis üsna pahaselt mõne pildi maha. Hiljem vaatas näitusi üle ülikooli parteibüroo liige Hans Trass, kuid tema oli märksa rahulikum ja tolerantsem.
Asukoht teoses
lk 6–7
