Meenub üks lugu professor Paul Aristega. Aristele ei meeldinud naisüliõpilased, sest eesti filoloogias olid nad totaalses enamuses. Tavaliselt vaatas ta loengu algul hajameelselt auditooriumi poole ja ütles alati ühed ja samad sõnad: „Istuge, poisid!” Naistudengitele see ei meeldinud ja nii otsustasid nad ükskord kõik püsti seisma jääda. Ariste ei teinud sellest väljagi ja rääkis juba pool tundi. Lõpuks vaatas ta hajameelselt püstiseisjate poole ja pomises: „Istuge nüüd teie, tüdrukud, ka, muidu ma ei näe poisse.”
Asukoht teoses
lk 176
