Minu ülikool. Välgutas, müristas, siis...

Välgutas, müristas, siis kallas mõni minut vihma, rohkem moepärast. Tõusis tuul, ajas pilved laiali, nüüd piilus päike puhtaks pestud linna. Istusin akna alla. Tammede tüved auravad, otsekui saunast tulnud. Kord heitis päike pimestavalt särava pilgu, siis kadus pilve taha. Jäin talle järele vaatama. Päikesekiired kümblevad tammelehtedele kogunenud vihmavees. Tuul liigutab õrnalt oksi, sädelevad vihmapärlid piserdatakse õhku, kõikjale. Jälgisin päikese, tuule, tammelehtede säravat mängu kurvalt ja rõõmsalt ühtaegu.