Taas uus sügis ülikoolilinnas. Ester jalutab puudega palistatud teedel, mille hõredates lehtedes oksad lõdisevad vinge tuule käes, neilt langenud lehed moodustavad aga värvilise sahiseva vaiba jalutlejate jalge all. Seda ülikoolilinna sügist, uue ülikooliaasta algust armastab ta eriti, ja oma toad valib ta ikka pargi lähedusse, et rohkem saada loodusest – ta sügisesest uinumisest ja kevadisest ärkamisest. Ester hingab sügavasti, täidab oma kopsud karge õhuga, kus tundub juba lehtede kõdunemishõngu.
Asukoht teoses
lk 83
