Toa saime Vabriku t. 6, agulistiilis kahekordses puumajas; Vabriku tänav asub küll võrdlemisi tsentraalselt jaama ligidal. Pererahvas oli noor ja lahke ja osutus väga tolerantseks, kui paaril korral öösiti meie tuppa vajus lärmakas seltskond. Üüri maksime peamiselt toiduainetes, nagu sõja ajal kombeks kujunes. Minu isa sai oma töö eest näiteks rannameestelt lõhekala, mis ju Tartus oli sama haruldane kui Kaspia kaaviar. Sertsi isa oli loomavelsker ja sai töötasuks talumeestelt liha, jahu ja kartuleid. Nii et selles osas muresid meil ei olnud.
Asukoht teoses
lk 57
