Rahu. Rahu saada polnud...

Rahu saada polnud raske. Teise maailma minna polnud raske.
Pidi lihtsalt sisenema raamatukokku. Andma mantli garderoobitädile (kes nii armsalt sümboliseeris seda, et kõik pole veel kadunud, et humanism veel kestab, et tööd, mida võiks teha masin, teeb ikka veel inimene, seejuures nii kenake ja vanake), minema trepist üles, läbima paar koridori ja lõpuks – ühe kindla lugemissaali kindlas nurgas ootaski rahu.