Maarja kool asus Tartus Jaama tänaval ühes majas, mida oli mittesobivalt ühe teise korruse eenduva osaga täiendatud. Selle hoone taga oli tühja maad, mida ümbritsesid laohooned. Koolil oli vaja nelja klassituba ja ühte suurt ühise tegevuse tuba. Hollandlased olid nõus andma ehitamiseks miljon seitsesada krooni. Tegin ettepaneku ehitada vajalikud ruumid lihtsa kergkonstruktsioonis hoonena, mida hiljem, kui raha kergem saada, kasutada lao- ja tööruumidena. Lihtne hoone poleks pidanud inetu olema ja oleks võinud ümbrusse isegi paremini sobida kui olemasolev peahoone. Hollandlaste poolt antav raha oleks olnud piisav sellise hoone ehitamiseks. Ehitustööd oleks olnud võimalik paari kuu pärast alustada ja ehitusaeg oleks olnud väga lühikene. Peale Maarja kooli inimeste oli kohal Tartu linnavalitsuse nimel keegi härra, kelle nime ma tutvustamisel ei kuulnud. Küll kuulsin tema ütlemist: „Tartusse sellist odavat hoonet ei ehitata!“ See otsus tähendas hollandlaste rahast ilma jäämist ja kool pidi mitu aastat ruumipuuduses edasi töötama. Otsus: „Esitage kavand ja siis räägime uuesti“ oleks olnud palju sobivam. Pärast nõupidamist selgus, et Tartu linna hinnangu andja oli hr Andrus Ansip. Temast sai hiljem Eesti peaminister ja selleski ametis on ta mõnelgi korral kiirustanud otsuseid langetama, kui enne otsustamist oleks tulnud olukorda põhjalikumalt analüüsida.
Asukoht teoses
lk 259–260
