Äraelu. Ja siis näeme...

Ja siis näeme teda Tiigi tänavas ühe vana, kunagi punase hoonemüraka ees seismas. Majal on huvitavad nurgatornid, muidu aga jätab ta sünge ja räpase mulje, edasi kohtub Reet suure, meheliku ja pahura vanema naisterahvaga, kes juhatab ta keldrikorrusel asuvasse tohutusse ruumi, mis on vist kunagi klubi olnud, sest ühes ääres on lava. Praegu on ruum voodeid täis, Reet laotab oma voodiriided esimesele ettejuhtunud voodile.

Asukoht teoses