Kahe linna vahel pendeldamine oli olnud Hennu elustiil juba lehetoimetuses töötades, sest ülikoolilinn andis aastas ainult ühe mitteakadeemilise uudise: kuidas kohalikud pätid tülitasid mustanahalist tudengit. See vahejuhtum tõi Tartule kui rassismi kantsile rahvusvahelise kuulsuse. Henn arvas, et tegelik rassism olnuks see, kui igal õhtul möödujaid mõnitavad huligaanid jätnuksid neegri tema nahavärvi tõttu vahele.
Asukoht teoses
lk 166–167
