Minu haridusteest ja õpiajast Tartus. Elasin kõik viis...

Elasin kõik viis aastat ülikooli peahoone kõrval asuvas majas (hilisem keeltemaja). Seal elas umbes pool meie kursuse rahvast, teine pool aga Tiigi tänava ühiselamus. Üksikud kursusekaaslased elasid ka erakorterites. /---/

Bibliograafia ajalugu ja teooriat ning üksikuid erialabibliograafia kursusi luges „elav entsüklopeedia”, raamatukogu teatmebibliograaf Elsa Kudu, kes oli väga elava iseloomuga, vahetu suhtleja ja humoorikas. Ta viis läbi praktikume, korraldas õppeekskursioone, näiteks Leningradi. /---/

Erialaloengud ja -praktikumid toimusid peamiselt ülikooli raamatukogus Toomel. See oli ka meie põhiline õppimiskoht, sest ühiselamu toas oli õppimine praktiliselt võimatu (ruumikitsikus, üks laud nii söömiseks kui kõigiks muudeks toiminguteks, sigin-sagin), kui siis ainult hilistel õhtutundidel, millal raamatukogud juba kinni, ja öösiti. Teiseks mõnusaks õppimiskohaks oli ajaloo-keeleteaduskonna raamatukogu, „seminarka”, aga sinna koha hõivamisega pidi hommikuti kärme olema, sest lugemiskohtade arv ei olnud kuigi suur. Kuna „seminarka” asus aula rõdu seina taga, sai tihti kontserte kuulatud – tasuta. /---/

Eelkõige käib see prof. Villem Alttoa kohta, kelle antiikkirjanduse loengutel Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi auditooriumis oli eriline aura. Võluv isiksus ja suurepärane inglise keele õppejõud oli Oleg Mutt. Inimesena väga heatahtlik ja tugev kirjandusteadlane oli meie kursuse hooldusõppejõud Karl Taev. Eesti rahvaluulest saime hea ülevaate prof. Eduard Laugastelt. /---/

Väga sisukad ja isikupärased olid noore õppejõu Harald Peebu eesti kirjanduse loengud, kus käsitleti ka vahepeal „keelatud” Eesti Vabariigi aegsete kirjanike ja väliseesti kirjanike elu ja loomingut. Nõukogude Liidu rahvaste kirjandust luges noor õppejõud Sergei Issakov vene keeles, eksamil võisime vastata küll eesti keeles. Ja armas Liis Raud, kes väga tundeküllaselt ja omapärase huumoriga tutvustas meile eesti lastekirjanduse ajalugu.
/---/
Ülikooli pedagoogikakateedri juurde loodi kunstikabinet, ajendiks vajadus raamatukogurahvale plakatkirja õpetada. Meid hakkas juhendama maalikunstnik Juhan Püttsepp, kes kabineti sisulist tegevust laiendas, koondades kunstihuvilisi üliõpilasi kõigist teaduskondadest. /---/

Õppetöö kõrval kulges igapäevane tudengielu oma rõõmude ja muredega. Palju käidi pidudel, teatris, kinos ja kontsertidel. Millise vaimustusega võeti vastu RAM-i! Aula oli alati puupüsti täis ning aplaus ei tahtnud kuidagi lõppeda. „Vanemuises” said kõik lavastused ära vaadatud, samuti külalisetendused, ning sageli kinos käidud. Meenuvad paljud matkad, väljasõidud ja ekskursioonid. /---/

Esimestel kursustel käisime talveõhtuti Emajõel uisutamas, kogu õppimisaja jooksul kevadeti aga seal ujumas. /---/

Põhiline söögikoht oli ülikooli söökla, mis asus meie ühiselamu kõrval ning oli suhteliselt odav. Muidugi valmistasime ka ise ühiselamus süüa, tehes ka „pattu” - s.o. kasutasime elektripliiti. See oli küll keelatud ning õppejõud pidid kontrollkäike tegema. Meie ühiselamu I korrusel oli ka suure pliidiga köök, mille kütmiseks pidime ise all keldris puid tegema. Mäletan hästi neid suuri haavapakke, mille kallal tuli rassida, et pliidipuid saada. /---/

Ühiselamutoa kütmisega me vaeva ei näinud, seda tegi majahoidja. Küll aga tuli ise kordamööda koristada.