Omaette fenomen oli kindlasti Leili Kangro – väga pikaaegne L. Koidula nimelise harukogu juhataja. Tegelikult ma arvan, et sellel väikesel raamatukogul oli Tartus selgelt eriline koht. Ühest küljest oli see klassikaline harukogu, piirkonna raamatukogu, aga teisest küljest oli täiesti uus ja ennenägematu see, et Leili Kangro ja tema abikaasa Endel Kangro tõid raamatukogusse muusika. Sealt kasvas välja praegune muusikaosakond.
Seda, mida Kangrod tegid koos Vanemuisega, ei saa kuidagi üle hinnata. Salongiõhtu võib kõlada natuke pretensioonikalt, aga need olid tõesti mõnusad ja ühteliitvad ning andsid palju, ükskõik, kas neid sisustas üksnes muusika või ainult näitlejad või luule. See oli omaette väga särav ja unikaalne nähtus toonases Tartus.
Seda, mida Kangrod tegid koos Vanemuisega, ei saa kuidagi üle hinnata. Salongiõhtu võib kõlada natuke pretensioonikalt, aga need olid tõesti mõnusad ja ühteliitvad ning andsid palju, ükskõik, kas neid sisustas üksnes muusika või ainult näitlejad või luule. See oli omaette väga särav ja unikaalne nähtus toonases Tartus.
Asukoht teoses
