Esimene üldlaulupidu. 17. juunil 1869...

17. juunil 1869 laulupeole saabujad registreeriti Vanemuise Seltsi ruumides ja suunati ööbimiskohtadesse. Linnakodanikud majutamise eest tasu ei võtnud, hommikul anti veel kohvi ja saia, õhtul teed ning võileibu.

18. juunil 1869 – jumalateenistuse ja vaimuliku kontserdi päev.

Hommikul kell 8 äratati lauljad ja linnarahvas pasunakooride mänguga (Maarja ja Jaani kiriku tornist). Seejärel kogunesid laulupeotegelased rongkäiguks Tähe tänavale Vanemuise Seltsi maja juurde. Lauljatele jagati hõbedased, pasunamängijatele kullavärvi märgid. Korraldajad said valged või värvilised rinna- ja õlalindid.

Pidulik rongkäik liikus 37 lipu lehvides ja pasunakooride saatel Tähe tänavalt Tiigi tänava ja Maarja kiriku kaudu Toomeorgu. Eramaju ehtisid peamiselt Liivimaa lipud, riigilipp oli ainult mõnel riigiasutusel. Toomeorus arvati olevat rahvast koos lauljatega 10–12 tuhat. Toimus jumalateenistus. Toomeorust siirdus rongkäik raekoja ette, kus lauldi koos keisrilaulu, ja sealt Barclay platsi kaudu Tähe tänavale Vanemuise Seltsi juurde.

Õhtupoolikul koguneti rongkäiguks, mis liikus raekoja tagant ülikooli juurde. Seal hüüti ülikooli auks „hurraa!“ ja liiguti Laia tänava kaudu üle jõe Ressourcei aeda vaimulikuks kontserdiks. Kontsert õnnestus. Tagasi tuldi rongkäigus üle Kivisilla. Õhtu veetmiseks olid avatud Vanemuise Seltsi ja Saksa Käsitööliste Seltsi ruumid ja aiad. Laul ja pillimäng kõlas linnas veel hilisöölgi.

19. juuni – ilmaliku kontserdi päev.

Hommikul kell 8 toimus ilmaliku kontserdi proov ülikooli maneežis. Kell 3 pärast lõunat algas rongkäik Vanemuise Seltsi juurest Ressourcei aeda. Kui kohale jõuti, hakkas sadama tihedat vihma. Kuid hoolimata vihmasajust õnnestus kontsert täiel määral.