Hubel ja Mihkelson, Metsanurk ja Tuglas. Oli 1901. aasta...

Oli 1901. aasta algus. Tartu linnakooli teise klassi teise jaoskonna õpilase Friedebert Mihkelsoni klassitoast marssisid vahetevahel läbi ka tundide ajal raamatukokku suunduvad kooli pedagoogilistest kursustest osavõtjad. Ettevaatlikult hanereas, et õppetööd vähem segada. „Selle rea lõpus astus niisama soliidselt väheldane blond poiss. Ta kandis prille ja, kas suure lühinägevuse või mõne muu põhjuse pärast, hoidis pead väga püsti. Kuid jõnglased on jõnglased! Niipea kui prillimees äärmise pingirea kohale jõudis, sirutusid sealt kõige süvenenumagi diktaadi juures poiste jalad nagu mõlad ta teele ette – ja ta komistas paratamatult nendele. Sellest peale tunnen ma Eduard Hubelit, alias Mait Metsanurka. Ma ei teadnud ühegi teise kursuslase nime ega mäleta nende nägusid, aga tema oma küll. /---/ Ka tema jäi mu meelde ainult nende tõkete pärast oma haridusteel, väljendudes pidulikult. (Seletuseks: ega mina talle jalga ette pannud, sest – ma ei istunud äärmises reas!“)
Asukoht teoses