Niipea kui Tartut esimest korda nägin, hakkasin tahtma koledasti seal elada. Olin seitseteist aastat vana ja unistasin ainult kodust äraminekust. /---/ Kui kirjand oli tehtud – see tundus kõige otsustavam, sest tulemust ei saanud kohe teada –, ostsin vanalt turult, kuhu hiljem ehitati Statoili bensiinijaam, kimbu rukkililli ja viisin Toomemäele Kristjan Jaak Petersoni kuju jalge ette. Üks unistus mul on, ütlesin talle, tahaksin jäädagi Tartusse. Palun täida see, kui saad, ja palun tee nii, et kirjandiga ka sisse saaksin.
Asukoht teoses
lk 81
