Oma kooliaastaid algasin Tiigi tänaval, jaama lähedal asuvas üürimajas. Mälestused sellest majast on udused, sest kool kolis sealt varsti ära. Mäletan, et selle kolmekordse valge kivimaja all olid suured, kasutamata keldrid, kus vahetundidel oli hea peitust mängida. Koolitunnid tundusid vahest pikkadena, kuid tolles koolimajas, mis selleks otstarveks ei olnud ehitatud, aitasid mõned lõbusad vahejuhtumid mitmeidki tunde lühendada. Et mõnest klassist koridori jõuda, tuli kahest-kolmest võõrast klassist läbi minna. Alati leidus neid, kes pidid tunniajal välja küsima ja need „läbirändurid“ tekitasid alati elevust. /---/
Tartlastele ei ole nimed „Karuohakad“ ja „Roosinupukesed“ tundmatud. Nii kutsuti kahe tütarlaste gümnaasiumi õpilasi nende direktorite nimede järele – direktor H. Karu ja direktor A. Roos.
Tartlastele ei ole nimed „Karuohakad“ ja „Roosinupukesed“ tundmatud. Nii kutsuti kahe tütarlaste gümnaasiumi õpilasi nende direktorite nimede järele – direktor H. Karu ja direktor A. Roos.
Asukoht teoses
lk 23
