Kõigepealt aga istus ta iga päev oma tunnid „Werneris“, kus temaga igaüks võis juttu ajada. Tuglas ise nimetas seda puhkeajaks („Lähen kohvikusse idioot olema,“ ütles ta kord). Kuid käsikirjad või korrektuurid olid tal sealgi kaasas ja tundus, et ta „Loomingut“ peamiselt seal toimetaski. Nojah, siis ju veel polnud selleks vaja tervet staapi: Tuglas tegi üksi ära kõik, luges ka korrektuurid ja pealegi „avitas iga narri“ uustulnukat, kes seda praeguseni mäletavad.
Asukoht teoses
lk 236
