Elu läbi taksopeegli. Muidugi, ega ma...

Muidugi, ega ma siis ainult usinasti päev otsa pinki nühi ja peale õhtusööki kohe kenasti kerra keera, et järgmiseks päevaks viks ja kraps olla. Kes siis jätab kasutamata võimalust mööda ülikoolilinna tudengitest pakatavaid kõrtse roomata ja ööklubides noori rõõsa koore järgi lõhnavaid maaplikasid küttida?
/---/
Traditsiooniks on saanud kõndida peale viimast seminari-loengut otsejoones mõnda kõrtsi söögile ja soojendusele, ning siis hakkame mööda läbitöötatud trajektoori rehitsema. Muidugi sõltub, mis üritusi kuskil toimub, selle järgi end sätime, ent tavaline teema on rahulikult kõik kenamad kohad alguses ning tavalisemad vahepeal ning koletuimad urkad nagu Zavood lõpupoole läbi traalida.
/---/
Öösel kojusõit toimub ikka taksoga, kuna elame linna ääres odavas hotellis. Lärmata seal väga ei keelata ning ka plikasid võib tuppa lohistada, keegi ei kurjusta.

Asukoht teoses