In memoriam, alma mater Tartuensis 1632–2011. Sügis oli vaevalt...

Sügis oli vaevalt alanud, ma tulin just Tartusse tagasi ja kohtasin peahoone ees Tõnu Seilenthali ülikooli soome-ugri osakonnast. Ta oli näost punane ja puhkis, sest tassis süles tervet portsu raamatuid. Kui küsisin, mis ta nõnda rügab kaunil sügispäeval, osutas ta keemiahoone poole. Tuli välja, et eesti keel ja muu sugrimugri kolib lõplikult peahoonest minema, keemiahoonesse. Kuidagi imelik on sellele kõigele mõelda...

1982. aastal tähistas ülikool 350. sünnipäeva. /---/ Rongkäigu naelaks olid tõrvikutega ratsanikud. Neid oli põnev vaadata, paljud üritasid hobuseid käega katsuda. Kuigi see polnud teab mis uudis, sest üliõpilased olid hobustega linnas vähemasti korra aastas, volbriöö rongkäigus. Üliõpilased käisid ratsutamas Tähtveres. Mu kuulus sõber Hannes Varblane sai ratsutamises kehalise arvestuse. Ülikooli sport oli tookord üsna kõva pähkel kõikidele üliõpilastele. /---/

Ariste oli juba veidi alla andnud, aga käis veel tööl. Tal oli komme vedada poisse alla kohvikusse, neile saia ja kohvi osta ning siis juttu ajada. /---/

Vanas kohvikus oli samuti mõnus. Seal söödi ja joodi ja saadi kokku. Üliõpilased ja õppejõud olid läbisegi, aga sellele tehti mingil ajal lõpp peale, kui õppejõud said oma saali. Sellest hoolimata oli vana kohvik väga mõnus koht. /---/

Meie viimane loeng oli ühel kevadõhtul Toomemäel Morgensterni ausamba juures. Selle pidas Peeter Olesk. Ta ütles just nii: kokkuvõttes pole üldsegi nii tähtis, kui palju ja milliseid eksameid sooritasite, vaid see, et te elasite need viis aastat koos selliste inimestega ja keskkonnas, mida nimetataksegi Tartu ülikooliks. See on hinnetest tähtsam. /---/

Uuel ajal on uus elu. Peahoonest on saanud kontor ja kasutud asjad müüakse maha, näiteks nagu vana anatoomikum ja Toome tenniseplatsid. Kui järele mõelda, on terve Toomemägi koos Morgensterni rajatud raamatukoguga üks üsna kulukas mälestis, kinnisvara, mida tuleb kütta ja remontida. Nüüdsama draamafestivali ajal sattusin ma teatrit vaatama ülikooli vanasse spordisaali. See on Eesti vanim tänini tegutsev spordihoone, Laia ja Magasini tänava nurgal. /---/ Esialgu ma ei saanud aru, miks, aga pärast showʼ lõppu nägin spordihoone küljes suurt silti: MÜÜGIS. Kõik oli selge – ülikool kolib täiega ülikoolist välja!

Asukoht teoses
lk 227–230