Ajaloo-keeleteaduskonna inter Tartus – uus Päll – oli suur, ilmetu, neljakorruseline kastmaja, ehitatud sõjas purustatud baltisaksa villade asemele, asus Pälsoni ja Vanemuise tänava nurgal, selle vastas paiknes teine, arstitudengite ühikas, nn vana Päll.
/---/
Kell kuus avati üle tänava valimisjaoskond, seltskond jättis bridži katki, toodi endale valimisjaoskonna puhvetist kvaliteetset odramärga, defitsiitset Porterit, mida tavaliselt kuskil müügiks polnud ja mida õlletootja üksnes riiklikeks tähtpäevadeks väikese partii valmistas. Niimoodi meelitas riik valima.
/---/
Kümnekonna päeva pärast kutsus aga teaduskonna prodekaan Venemaa-eestitar Linda Heering bridžimängijad ja õllejoojad dekanaati välja.
/---/
Ja pidas neile pika epistli – Nõukogude riik annab teile tasuta hariduse, maksab teile õppimise eest stipendiumi, ent teie ei suvatse isegi valimas käia, kuigi jaoskond asub nii lähedal.
Asukoht teoses
lk 200–201
