Poliitilised rahutused kestsid Tartu üliõpilaskonnas ligi 18 aastat, kuni 1917. aasta revolutsioonini. Ja selles oli osaline peaaegu valdav enamus üliõpilastest, välja arvatud muidugi saksa korporatsioonid ja mõned seltsid. Viimaste hulgas ka Eesti Üliõpilaste Selts, kelle liikmetel oli oma kodukorra järele poliitilistest liikumistest osavõtt keelatud. Pärast poole leidusid ka EÜS-i meeste hulgas mõned „punased“, kes kodukorrast üle astusid.
Selline keeld oli muidugi tingitud taktilistest kaalutlustest. Kuid oli ka üksikuid seltse ja muid ringe, kus üliõpilaste politiline liikumine põhimõtteliselt vastuseismist ja hukkamõistmist leidis.
Selline keeld oli muidugi tingitud taktilistest kaalutlustest. Kuid oli ka üksikuid seltse ja muid ringe, kus üliõpilaste politiline liikumine põhimõtteliselt vastuseismist ja hukkamõistmist leidis.
Asukoht teoses
lk 121
