Isale. Tartus Arukülas tulid...

Tartus Arukülas tulid tookord meie rõdule linnud, keda seal muidu kunagi näha ei olnud – võsaraadid ja punarinnad. Üritasin neid siis kaerahelvestega toita. Mul on lindudega samamoodi eriline vahekord nagu mesilastegagi. Vanaisa Jaan näitas mulle lapsena lindusid, kui Maarja surnuaial ja Toomel jalutamas käisime, sealt mäletan mõningaid, hiljem olen püüdnud neid rohkem tundma õppida, kuigi see on raskevõitu, sest olen värvipime ja kehva muusikalise kuulmisega. Aga süüa annan neile talvel ikka ja teen pesakaste, mida on nüüd meil aias ja lähedal metsas vist juba kümneid. Kui läheduses pesitsevatest kaarnatest mõni üle lendab, hüüan talle ikka tere.
Asukoht teoses
lk 211