See ei olnud tavaline, selle linna kombe kohane matuserong, kus kõige ees harilikult sõitis õpetaja voorimehega, selle järele pärjakandjad, kui neid oli, ja pärgadega ehitud surnuvanker puusärgi ja lilledega, kõrval kõndimas mustade kolmnurksete kübarate ja peleriinidega surnumatjad, puusärgi taga leinavad omaksed ja muud matuselised.
Tavalise kombe kohaselt sõitis küll ka selle matuserongi ees luteri õpetaja voorimehetroskas, aga sellele ei järgnenud muud kui teine samasugune sõiduk, kus istus kaks noort meest ja nende vahel väike valge puusärk.
Asukoht teoses
lk 211
